On lihtne märgata ülekaalu põhjustavaid tegevusi, mis on seotud liigse söömise, vähese liikumise ja valede toitumisvalikutega. Mida sageli ei teadvustata on aga see, et kõikidel nendel tegevustel on varjatud – sageli märkamatuks jäävad põhjused. Kui soovid liigsest kehakaalust vabaneda siis pead kindlasti pöörama tähelepanu just nendele – ülekaalu varjatud põhjustele. Järgnevalt aitamegi sul mõista ja märgata peamiseid põhjuseid, mis tavaliselt liigse kehakaalu põhjuseks on.
Halvad harjumused
Üks suurimaid ülekaalu põhjustajaid on meie harjumused. Harjumus süüa palju, harjumus süüa sageli või harjumus süüa valesti – probleemseid harjumusi võib olla mitmeid. Harjumused teeb eriti probleemseks tõik, et harjumusi on erakordselt raske muuta. Kõik kes on proovinud oma elus mõnda harjumust muuta teavad, et see mida meie tahame ei kipu meie harjumustele üldse korda minema. Tundub justkui oleksid meie harjumused meie kontrolli alt väljas. On isegi ütlemine – inimene on oma harjumuste ohver. Ja tõepoolest. Tuleb tunnistada, et inimene on väga paljus tõesti oma harjumuste ohver. Meie tegevusvabadus, meie valikud, meie otsused on kõik tugevalt mõjutatud meie harjumustest. Me teeme otsuseid mis on harjumuspärased ja mugavad, me teeme valikuid mida me oleme harjunud tegema.
Teadlased on üritanud välja uurida kui suure osa päevastest tegevustest me sooritame põhjalikult läbi mõtlemata ehk harjumusest tulenevalt. Selgub, et 55 – 80% meie valikutes ja otsustest on harjumuslikud. Seega harjumused on väga suur osa meie elust, ning väga suur osa meie söömiskäitumisest. Kui harjumused on kujunenud selliselt, et need ei toeta sinu kaalulangetuse eesmärke, ehk need on kujunenud istuva eluviisi või kaloririkka toidu ümber, siis on ka väga raske kaalu langetada.
Harjumused on tegelikult meile erakordselt vajalikud. Harjumused teevad meid efektiivseks ja võimaldavad tegeleda päevas palju rohkemate küsimustega kui see ilma harjumuste abita võimalik oleks. Harjumused vabastavad meie ajuressurssi selleks, et me saaks mõelda tulevikule, lahendada uusi, esmakordselt meie teele juhtuvaid probleeme ja harjumused teevad ruumi selleks, et me saaksime lihtsalt midagi mõtlemata puhkust nautida.
Aga mitte kõik harjumused ei ole läbinisti head. On palju harjumusi mis lahendavad edukalt ühe probleemi, kuid tekitavad selle käigus hoopis uue probleemi asemele. Näiteks harjumus kurvameelsust millegi maitsva söömisega peletada aitab tõepoolest päris hästi kurvameelsuse vastu, kuid toob kaasa uue probleemi – paisuva vööümbermõõdu. Seega paljud meie harjumused on meile ühelt poolt vajalikud, aga teiselt poolt võivad põhjustada probleeme. Kõik sõltub eesmärkidest. Meie elu ja meie eesmärgid on pidevas muutumises. Harjumused võiksid ja peaksid seda ka kajastama.
Kehakaalu kontekstis on oluline leida üles harjumused, mis meid ülekaalulisuse teel hoiavad. Selle tõttu aitamegi sul leida neid nö „paksuks“ tegevaid harjumusi ja juhendame sind, kuidas teadlikult oma harjumusi muuta.
Haigustega seotud ülekaalu põhjused
Psühhiaatrilised ja emotsionaalsed häired
Kehakaalu tõusu soodustavaid ja kaalulangetamist raskendavaid psühhiaatrilisi ja emotsionaalseid häired on mitmeid. Olenevalt psühhiaatriliste ja emotsionaalsete häirete tõsidusest võib osutuda vajalikuks nende häirete ravi enne kui alustatakse kaalujälgimisega.
Söömishäired
Liigsöömishäire ja öise söömise sündroomiga sageli kaasneb kaalutõus. Liigsöömishäire on kui negatiivse emotsiooni või stressi vastuseks tekivad söömissööstud. Söömissööste iseloomustavad väga suured toidukogused, kiire söömine, kontrollimatu söömine kuni tundeni, et kõht on liiga täis. Öise söömise sündroomi korral on omane, et enamus päevasest söömisest toimub pärast õhtust söögikorda, ning keset ööd ärkamine ja söömine kuna on tunne, et uinumiseks on vaja süüa.
Depressioon
Seos depressiooni ja ülekaalulisuse vahel on teada tuntud, eriti esineb seda naiste puhul. Samas pole selge, kumb on enne – kas ülekaal, mis võib depressiooni põhjustada, või depressioon, mis põhjustab kaalutõusu. Lisaks klassikalisele depressioonile on ka hooajaline depressioon, mis esineb peamiselt talvekuudel. Arvatakse, et päevavalguse vähenemine muudab ööpäevarütme mõjutades nii melatoniini ja serotoniini (õnnehormooni) taset. Stress tekitab madalamat meelolu, väsimust, isu muutusi ja kaalututõusu.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirele on omane madal dopamiini tase, mis on osaliselt süüdi liigses söömises. Dopamiin on n-ö „hea tunde“ ajukemikaal. Süües midagi maitsvat on just dopamiin see, mis aitab tekitada mõnu- ja rahuolutunnet. Eriti tõstavad dopamiini taset süsivesikuterikkad toidud nagu maiustused ja kiirtoit. Seega tahavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesed hea enesetunde tekitamiseks tihti süüa toite nagu jäätis, šokolaad, friikartulid jm. Kui koos aktiivsus- ja tähelepanuhäirega esineb impulsiivsusust, on ebatervislikele toiduvalikutele keerulisem vastu panna.
Need kaks tegurit tõstavad kaalutõusu riski aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel.
Muud haiguseisundid
Lisaks psühhiaatrilistele ja emotsionaalsetele häiretele on ka mitmeid teisi haiguseisundid, mis võivad soodustada kaalutõusu ja raskendada kaalulangetamist. Samas kui need haigusseisundid on korrektselt diagnoositud ja ravitud, siis ei tohiks need takistada kaalulangetamist.
Krooniline valu
Kroonilist valu põhjustavad mitmed seisundid, nt artriit, seljavalu, lihasvigastused, närvikahjustused, fibromüalgia ja peavalu. Valu võib negatiivselt mõjutada meeleolu, und ja vaimset tervist, tekitades mõnikord ärevust või depressiooni. Samuti raskendab valu liikumist, muutes selle vähem nauditavaks. Kui liigutakse väga vähe, siis põhjustab see nii lihasmassi kaotust kui ka südame ja kopsude võimekuse vähenemist. Need kaks tegurit omakorda raskendavad liikumist veelgi.
Uneapnoe sündroom
Liigse kehakaaluga võib kaasneda uneapnoe, mis on une ajal tekkivad hingamispeetused. See põhjustab katkendlikku und, mis omakorda tekitab unepuuduse. Unepuudus häirib nälja- ja täiskõhutunde hormoonide regulatsiooni, mistõttu suureneb söögiisu. Lisaks on väsinud olekus raskem teha otsuseid tervislikumate toiduvalikute kasuks.
Kilpnäärme alatalitus ehk hüpotüreoidism
Hüpotüreoidism on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt teatud olulisi hormoone. See põhjustab puhkeoleku energiakulu vähenemist, millega kaasneb tavaliselt kaalutõus kaks kuni viis kilogrammi. Kuigi hüpotüreoidismi seostatakse kaalutõusuga, on enamikel liigse kehaaluga inimestel kilpnäärme näitajad korras.
Madal testosterooni tase
Madal testosterooni tase meestel võib põhjustada lihasmassi vähenemist ja keharasva suurenemist. Madalate väärtuste põhjuseks võib olla alkoholiga liialdamine, raske füüsiline koormus, mõnede ravimite tarvitamine jm.
Polütsüstiliste munasarjade sündroom
Polütsüstiliste munasarjade sündroom soodustab kaalutõusu kuna paljudel polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel võib esineda insuliiniresistentsus. Insuliiniresistentsus tekib kui lihas-, rasva- ja maksarakud ei reageeri piisavalt insuliinile ega ei suuda verest glükoosi omastada. Selle tulemusena hakkab organism insuliini üle tootma, et aidata glükoosil rakkudesse siseneda. Kõrge insuliinitase suurendab ka meessuguhormoonide tootmist. Tekkinud insuliiniresistentsust ja kõrge meessuguhormoonide tase soodustavadki kaalutõusu.
Cushingi sündroom
Cushingi sündroomi põhjustab kortisooli kõrge tase organismis. Järkjärguline kaalutõus on Cushingi sündroomi kõige levinum sümptom. Rasvkude koguneb tavaliselt näo, kaela, kehatüve ja kõhu piirkonda, samas kui käed-jalad on pigem peenikesed. Cushingi sündroomile on omane ümmargune nägu ja suurenenud rasvakude selja ülaosas ja kaela alaosas.
Hüpotalamuse kahjustus
Kõik hüpotalamuse kahjustusega seotud häired võivad põhjustada märgatavat rasvumist. Hüpotalamus on aju söögiisu keskus ja kontrollib mitmeid söögiisu reguleerivaid hormoone. Hüpotalamuse düsfunktsiooni võivad põhjustada ajutrauma, ajukasvaja, aneurüsm ja teised seisundid.
Ravimid
Osade retseptiravimite võtmisega võib kaasneda kaalutõus. Teatud ravimid, mida võidakse kasutada diabeedi, kõrge vererõhu, meeleoluhäirete, krampide ja isegi migreeni raviks, võivad soodustada kehakaalu tõusu. Näiteks insuliini manustamine kui ka teatud teiste diabeediravimite võtmine (nt sulfonüüluurea või tiasolidiindioonid) soodustab kaalutõusu ja raskendada kaalulangetamist. Pikaajaline glükokortikoid ravi seostub samuti kaalutõusuga. Kaalutõus võib kaasneda ka teatud antidepressandite, krambivastaste ravimite, antipsühhootikumtie ja mitteselektiivsete beetablokaatoritega. Enamikel juhtudel ei põhjusta kaalutõusu ravim ise, vaid ravimi kõrvalmõju. Mõned ravimid tõstavad söögiisu, mistõttu süüakse rohkem. Teised võivad mõjutada seda, kuidas keha omastab ja talletab glükoosi, põhjustades rasva ladestumist keha keskosas. Teatud ravimid vähendavad keha energiakulutust. Ravimitega seotud kaalutõus on väga varieeruv. Kehakaal võib tõusta aeglaselt mitme aasta jooksul või väga kiiresti mõne kuuga.
Ärevus ja Stress
Teine suur põhjus, miks kaalulangetus ebaõnnestub on stressist ja ärevusest tingitud söömine. Emotsionaalne söömine tähendabki, et me sööme mitte ainult siis kui meil kõht tühi on, vaid ka siis, kui me tunneme ärevust ja pingeid. Toidukogused suurenevad, näksimiste ja vahepalade sagedus tõuseb ning tarbitud kalorite arv hakkab tõstma sinu kehakaalu. Aga see ei ole veel kõik. Ebamugavate emotsioonide vaigistamine või toidust saadava naudinguga enda ära petmine tähendab, et põhjus MIKS sa ärevust, stressi või muud negatiivset emotsiooni tundsid, jääb ju alles. Ja niipea kui toidu mõju haihtub, kerkib see sama ebameeldiv tunne jälle pinnale. Tagajärjeks on aga jälle söömine.
Emotsionaalsel stressil ehk pidevate või sageli korduvatel negatiivsetel emotsioonidel on kaks peamist mõju meie söömiskäitumisele. Esiteks sööme me stressi puhul rohkem kui tavaliselt. Eelmainitud muudatused kognitiivsetes protsessides vähendavad meie enesekontrolli, vähendavad tervisliku eluviisi ihaldatavust ning suurendavad emotsionaalsest ebamugavustundest vabanemise soovi. Mis kõik kokku viib sagedama söömiseni ja suuremate toidukoguste tarbimiseni. Teiseks eelistame me stressi puhul ebatervislikke toite. Rasvast, suhkrurikast, praetud, friteeritud. Lisaks ostame me siis rohkem rämpstoitu, kartulikrõpse, küpsiseid, komme, šokolaade jne. Seega meie toiduvalik muutub toitainevaesemaks, mis põhjustab väiksemat küllastustunnet ja samas muutub meie söögilaud kaloritihedamaks, ehk võrreldes tavapärase toiduvalikuga annab sama taldrikutäis meile oluliselt rohkem kaloreid. Ning kolmandaks suurenevad ka söödava toidu kogused. Selline stressist tingitud söögieelistuste muutumine on uuringute põhjal väga levinud. 39% populatsioonist ehk nii normaalkaalulistest kui ülekaalulistest ütlevad, et nende toitumisharjumused muutuvad stressi tingimustes. Ülekaaluliste populatsioonis on need numbrid veel oluliselt suuremad. Seega emotsionaalne stress põhjustab söögikoguste suurenemist, kaloritihedate ja toitainevaeste toitude eelistamist, mis omakorda kõik kokku viib kehakaalu tõusuni.
Negatiivsed emotsioonid mõjutavad oluliselt ka füüsilist aktiivsust. Seda lausa kahel viisil. Esiteks muutub tahtlik aktiivne liikumine nagu sportimine või tervislikel eesmärkidel liigutamine stressi saabudes vähemaks. Eelmises osas räägitud kognitiivsete muutuste tulemusena muutuvad probleemidest mõtlemine ja probleemidele lahenduse otsimine tähtsamaks kui trennis käimine ja ilusama keha vormimine, ning selle tõttu tervislikud eluviisid jäävad lihtsalt tahaplaanile. Isegi kui me treenimiseks aega leiaksime, siis käivad stressiga sageli kaasas ka pessimistlikud mõtted ja käegalöömise tunne. Lisaks vähenenud treeningutele ja tahtlikule liikumisele näitavad uuringud, et ka igapäevane tavapärane liikumine väheneb ja meie elustiil muutub negatiivsete emotsioonide mõjul istuvamaks. Me liigume vähem, istume pikemalt, me teeme vähem kodutöid, käime vähem kodust väljas ilma põletava vajaduseta. Kõik see aga tähendab vähem põletatud kaloreid, mis omakorda tähendab suuremat vööümbermõõtu.
Ning lõpetuseks mõjutab negatiivsete emotsioonide kogemine ka meie und. Emotsionaalse stressi tõttu magame vähem ja meie uni on katkendlik ja pinnapealne. Teadlased on leidnud, et vähenenud uni mõjutab mitmel erineval viisil meie kehakaalu. Esiteks aeglustub pideva väsimuse ja unepuuduse korral meie ainevahetus. See tähendab, et me kulutame vähem energiat ja osa kulutamata jäänud energiast suunatakse rasvkudedesse. Vähene uni ja suurenenud väsimus põhjustavad jällegi liikumisaktiivsuse vähenemist. Kui oleme väsinud, kui me ei ole saanud ennast korralikult välja magada, siis me liigume vähem, me istume rohkem, kokkuvõttes kulutame jällegi vähem kaloreid, kui väljapuhanud ja aktiivsena. Välja puhkamata inimesed on näljasemad ja uuringute kohaselt söövad rohkem kui puhanuna, seega vähene uni põhjustab ka suuremat söögiisu.
Meie ekspertidel on aastate pikkused kogemused emotsionaalse söömise probleemide lahendamisel. Me oskame anda nõu, aidata teha õigeid samme ja olla toeks negatiivsetest emotsioonidest tingitud söömise vähendamisel.
Valed uskumused
Veel üheks põhjuseks, miks me sööme siis kui meil ei ole vaja süüa, on valedesse asjadesse uskumine. Uskumine keha nälja režiimi minekusse või uskumine, et liiga vähe süües hakkame hoopis juurde võtma. Miski ei tee meile rohkem kahju kui see mida me kindlalt teame, kuid mis tegelikult on hoopis teisiti. Kõik, kes on näinud telekast näljahädas riike teavad, et liiga vähe söömine ei pane kedagi juurde võtma ja nälja režiimile läheb meie organism alles siis, kui meie keharasva protsent on langenud erakordselt madalaks.
Miks on meie ümber nii palju eksitavat infot? Enamasti on tegemist inimliku eksitusega. Just nagu lapsepõlves mängitud telefoni mängus, kus see mis esimene laps teisele ütleb ei ole üldse see mis viimase lapseni jõuab. Midagi edasi rääkides lisame me tahtmatult infot mida algselt ei olnud või unustame osa olulisest infost rääkimata. Nii juhtubki, et ringlema hakkavad soovitused või lausa reeglid, mis algsest täiesti tundmatuseni muutunud on.
Veel üheks põhjuseks, miks me sööme siis kui meil ei ole vaja süüa, on valedesse asjadesse uskumine. Uskumine keha nälja režiimi minekusse või uskumine, et liiga vähe süües hakkame hoopis juurde võtma. Miski ei tee meile rohkem kahju kui see mida me kindlalt teame, kuid mis tegelikult on hoopis teisiti. Kõik, kes on näinud telekast näljahädas riike teavad, et liiga vähe söömine ei pane kedagi juurde võtma ja nälja režiimile läheb meie organism alles siis, kui meie keharasva protsent on langenud erakordselt madalaks.
Miks on meie ümber nii palju eksitavat infot? Enamasti on tegemist inimliku eksitusega. Just nagu lapsepõlves mängitud telefoni mängus, kus see mis esimene laps teisele ütleb ei ole üldse see mis viimase lapseni jõuab. Midagi edasi rääkides lisame me tahtmatult infot mida algselt ei olnud või unustame osa olulisest infost rääkimata. Nii juhtubki, et ringlema hakkavad soovitused või lausa reeglid, mis algsest täiesti tundmatuseni muutunud on.
Aitame sul kaalulangetuse ja dieetidega seotud infomüras, leida just sulle sobivad viisid kaalu langetamiseks ning hoiduda müütide ja valede uskumuste küüsi langemast.
Ebasobiv keskkond
Uurimused näitavad, et kaalulangetuses edukamad on need, kes keskenduvad toetava keskkonna kujundamisele.
Enesekontroll ja tahtejõud on kindlasti omadused mis aitavad kaalulangetusele kaasa. Küsimus on aga selles, et väga tihti ja väga paljude inimeste puhul ei ole enesekontroll ja tahtejõud lihtsalt piisavad. Me oleme oma elu jooksul ümbritsenud ennast nii paljude toiduga seotud ahvatlustega. Oleme õppinud nii paljusid situatsioone lahendama toiduga, et meie enesekontroll ja tahtejõud lihtsalt ei pea kõigele sellele vastu.
Palju lihtsam ja vähem koormavam viis on korrigeerida oma keskkonda selliselt, et meie enesekontroll ja tahtejõud ei peaks iga päev „lahinguväljale“ minema. Kõige parem viis ahvatlustest hoiduda on mitte panna ennast olukordadesse, kus ahvatlused võivad tekkida. Keskkond mõjutab meie käitumist palju rohkem kui võiks arvata. Söömine algab väga tihti just mõnest keskkonnas märgatud stiimulist. Pagaritöökojast möödumisest, toidu pildist facebookis, jäätise reklaamist ajakirjas. Me ei pruugi olla näljased ega tunda otsest vajadust süüa. Lihtsalt midagi meie ümber tuletab meile meelde, kui hea on süüa, kui hea tunde see meis tekitab ja loomulikult tuleb meil selle järgi ka isu ning tungiv vajadus süüa. Soov konkreetse toidu järgi, soov meeldiva maitse järgi jne. Soov ei tähenda, et meil oleks kõht tühi või päriselt aeg süüa. Soov on lihtsalt stiimuli tõttu tekkinud tahtmine.
Mida rohkem on keskkonnas toiduga seotud pilte ja lõhnu. Mida rohkem on infot, mis seondub meile söömise ja hea maitsega, seda tõenäolisemalt isule järgi anname. Selles suhtes on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud muutused keskkonnas meile erakordselt ebasoodsad. Toidu reklaame on järjest rohkem ja rohkem. Kas oled mõelnud miks reklaamipauside ajal kipud külmutuskapi kallale? Äkki on süüdi just telekast tulev kartulikrõpsu või jäätise reklaam?
Lisaks on probleem toidu järjest lihtsam kättesaadavus. Enam ei ole vaja talveks kartulit varuda ja soolaliha valmistada, et seda siis talvel mõõdu järgi jagada. Meie telefonid on varustatud kõigega mis vaja, et ükskõik milline isu saaks umbes 20 minuti jooksul täidetud. Pitsast tortilladeni, kõik on ainult tellimise vaev. Parem pole olukord ka siis, kui me lihtsalt niisama mööda tänavat kõnnime. Suuremates linnades on 20 minutilise jalutuskäigu jooksul vaja mööduda umbes 10st erinevast restoranist, kiirtoidu kohast või müügikioskist. Lisaks veel reklaamid mis, kui suured isutekitajad, keset tänavat seisavad.
Olukord ei lähe tegelikult mitte üldse paremaks, kui jõuame tänavalt koju. Keskkonna mõjud ei jäta siin meid sugugi maha. Võibolla vastupidi, on siin keskkonna mõjud isegi veel rängemad. Uuringud näitavad, et kodu on ülekaalulisuse üks suurimaid soodustajaid. Kõik, mis teie kodus söödavat on, see varem või hiljem ära süüakse. Mõelge kogu sellele toidu kogusele, mis kodus vaikselt kogunenud on. Mõtle nüüd, kuidas see sinu tervist mõjutab, kui kõik see ära süüa. Kas teed tervislikke valikuid? Paneb mõtlema kas pole.
Võta meiega ühendust ja me aitame leida samme, mis võimaldavad sul vähendada keskkonna negatiivset mõju kehakaalule.
Motivatsiooni puudus
Kaalulangetuse eesmärgi püstitamine ei tähenda veel, et me eesmärgini välja jõuame. Eesmärgini jõudmiseks on vaja ka tegutseda. Ületada raskuseid, loobuda võibolla mõnest naudingust ja omandada uusi oskuseid. Kõik see on meie jaoks pingutus ja nõuab järjepidevust. Siin tulebki mängu motivatsioon. Motivatsioon ei ole midagi muud, kui valmisolek pingutada. See on energia, mida me oleme nõus kulutama eesmärgi poole liikumiseks. Mida tugevam motivatsioon, seda pingutust nõudvamaid tegevusi oleme me nõus ette võtma oma eesmärgini jõudmiseks. Millest aga motivatsiooni tugevus sõltub?
Esmalt sõltub see „auhinnast“. Mida me selle pingutuse eest saame? Kui me usume, et eesmärgi saavutamine teeb meid õnnelikuks ja elame selle tõttu parimat võimalikku elu, siis on meie jaoks tegemist eesmärgiga, mis tõstab oluliselt valmisolekut selle nimel pingutada.
Teiseks sõltub motivatsiooni tugevus usust oma võimetesse. Kui me kahtleme oma võimetes, siis vähendab see oluliselt meie valmisolekut rakset teed ette võtta. Ehk väheneb meie motivatsioon pingutada näiteks kaalulangetuse nimel. Samas, kui me õpime juurde midagi mida me varem ei teadnud, omandame näiteks uusi oskuseid, siis see tõstab meie usku oma võimetesse. Uskudes, et meie teadmised ja oskused on piisavad, et teel olevad takistused ületada, suureneb motivatsioon eesmärgi suunas liikuda.
Kolmandaks sõltub motivatsiooni tugevus edu saavutamise tõenäosusest. Kui soovitud kaalu saavutamine ei sõltu ainult meie pingutusest vaid oma osa on ka geenidel ja teistel veidi arusaamatutel teguritel, siis vähendab see meie motivatsiooni. Miks ma peaksin pingutama, kui ma ei pruugi hoolimata kõikidest oma pingutustest ikkagi edu saavutada?
Meie meeskond on valmis sind aitama nii motivatsiooni leidmisel, kui ka kõigi teiste eeltoodud varjatud kaalulangetuse põhjuste leidmise ja lahendamisega.
Kui suudad vähendada seni varjatud, kuid äärmiselt olulisi põhjuseid, muudad oma kaalulangetuse teekonna palju kergemaks ja sageli ka palju kiiremaks. See võimaldab vältida asjatuid kulutusi programmidele, kavadele ja toitumisnõustajatele, sest kõik mis sinu kaalulangetuseks vaja on – asub sinu sees ja piisab juba väikesest tõukest õiges suunas, kui suudadki oluliselt vähendada individuaalsete põhjuste mõju ning jätta ülekaalulisuse probleemid püsivalt seljataha.
