Kõrge kehakaal ja rasvumus võivad tekitada erinevaid terviseprobleeme ja neile erinevate lahenduste otsimine pole häbiasi. Bariaatriline kirurgia on efektiivne võimalus aitamaks teid teekonnal parema tervise ja olemise suunal. Selle võimaluse üle mõeldes võib tekkida erinevaid küsimusi:
- Mille puhul on opereerimine minu jaoks näidustatud?
- Millised on opereerimisvõimalused?
- Millised muutused ja muudatused mind ootaksid?
- Milline tugi ootab mind pärast operatsiooni?
Millal opereerida?
Kaalulangetusoperatsiooni näidustusel lähtutakse eelkõige inimese pikkuse ja kaalu suhtest, ehk kehamassiindeksist. Alampiir, mille järgi peetakse inimest ülekaaluliseks, on 25. Rasvumine aga algab 30-st. Bariaatriline kirurgia on abivahend eelkõige rasvumusega võitlemiseks, kui teie kehamassiindeks ületab 30 kg/m2 ja teil on just sellest tulenevaid haigusi diagnoositud (nt II tüübi diabeet, uneapnoe, südamepuudulikkus jm) või teie indeks ületab 40 kg/m2, olenemata haigustest.
Erinevad võimalused
Opereerimise võimaluste valikul arvestatakse patsiendi eripärasid. Valikutes on nii mittekirurgilisi (hõlmab mao töö hõlbustamiseks abivahendite paigaldamist) kui ka kirurgilisi võimalusi (hõlmab mao vähendamist). Tulemusi toob siinkohal protseduuridest tingitud väiksemad söögikogused.
Aga pärast operatsiooni?
Olenevalt teie kehatüübist ja edasistest valikutest, võib teid oodata 50-70% ulatuses kiiret üleliigse kehakaalu kaotust. See eeldab küll teatavaid elustiilimuudatusi, kuid mis on palju lihtsamad teha tänu kaalulangetusoperatsioonile. Igasugused muutused elus vajavad teatavat impulssi, et neid teoks teha, mida bariaatriline kirurgia kindlasti pakkuda võib.
Arst hoiab silma peal
Bariaatrilise kirurgiaga käivad kaasas erinevad protseduurid ja nõuded, mis kindlustavad patsiendi teekonna turvalisuse ja efektiivsuse. Operatsioonile eelneb põhjalik konsultatsioon kirurgiga ja erinevad analüüsid. Üldlevinud standardid nõuavad, et patsienti abistataks juhistega operatsioonijärgsest toitumisest ja liikumisest. Operatsioonijärgne staadium hõlmab tavaliselt ka järelkontrolle arstiga kuni kuue kuu jooksul ja aastast tugistruktuuri kui peaks mingeidki küsimusi tekkima. Samuti oskavad arstid sageli suunata inimesi vajadusel teraapiasse või personaaltreeneri poole.
