Ülekaalulisus ja selle mõju inimese vaimsele tervisele on keeruline ja mitmetahuline teema, mida on palju uuritud. Selle mõjud võivad olla sügavad ja pikaajalised, mõjutades inimese enesehinnangut, enesekindlust ja suhteid teistega.
Erinevad uuringud on tõestanud, et ülekaalulisus võib suurendada depressiooni ja ärevuse riski, võrreldes normaalkaalus isikutega. Viimsi Psühhiaatriakliiniku psühholoog Steven Saagpakk rõhutab, et ülekaal ei pruugi automaatselt põhjustada psühholoogilisi raskusi, kuid suurendab kindlasti riski madala enesehinnangu ja negatiivse minapildi tekkeks. See, kuidas inimene oma kehakaalu tajub ja sellega toime tuleb, mängib olulist rolli.
Saagpakk selgitab, et düsfunktsionaalsed käitumismustrid, nagu sotsiaalsete olukordade vältimine hirmust hukkamõistu ees või söömishäired kaalukontrolli eesmärgil, võivad psühholoogilisi probleeme süvendada. Lisaks on ülekaalulisus uneapnoe tekke riskifaktor, mis omakorda mõjutab unekvaliteeti ning seeläbi ka vaimset tervist.
Enesehinnangu ja kaalu vaheline seos on keeruline. Kuigi kaalulangus võib teoreetiliselt enesehinnangut parandada, ei pruugi see praktikas alati nii lihtne olla. Inimese enesehinnang koosneb paljudest erinevatest teguritest, millest kehakaal on vaid üks. Kui kaalulangetus ei too kaasa oodatud muutust enesehinnangus, võib olla kasulik mõista enda mõttemaailma ja uskumusi laiemalt – selles võivad aidata psühholoogid.
„Minapilt on keeruline psühholoogiline konstruktsioon, mis hõlmab paljusid erinevaid tegureid. Kehakaal ja välimus on kindlasti olulised, kuid mitte ainsad faktorid, mis mõjutavad, kuidas inimene ennast näeb ja tunneb,“ märgib Saagpakk.
Ülekaalulisuse mõju vaimsele tervisele on märkimisväärne ja seda tuleks käsitleda integreeritud lähenemisviisiga, mis hõlmab nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi aspekte. Saagpakk soovitab, et tervisliku ja efektiivse kaalulangetuse protsessis tuleks pöörata tähelepanu mõlemale aspektile, et tagada parem toimetulek ja tervislikumad tulemused.
Kaalulangetus võib olla psühholoogiliselt nõudlik ja frustratsiooni tekitav protsess, mille käigus on kasulik kaasata kogenud nõustajaid, vaimse tervise spetsialiste ja arste.
