Ravimipõhise kaaluravi ajal ei lange kehakaal alati ühtlase kiirusega. Esialgsele kiiremale kaalulangusele võib järgneda periood, mil kaal langeb aeglasemalt või püsib mõnda aega muutumatuna. Seda nimetatakse kaaluseisakuks ehk kaaluplatooks.

Kaaluseisak on kaalulangetamise tavapärane osa ega tähenda tingimata, et ravim enam ei toimi või ravi oleks ebaõnnestunud. Oluline on mõista, miks kaalulangus võib aeglustuda ja millal tuleks raviplaan koos arstiga üle vaadata.

Miks kaalulangus ravimravi ajal peatub?

Kehakaalu langusega kaasnevad organismis muutused, mis mõjutavad nii energiakulu kui ka söögiisu. Mida väiksemaks kehakaal muutub, seda vähem energiat vajab organism üldjuhul igapäevaseks toimimiseks ja liikumiseks.

Kaaluseisaku tekkimisel võivad rolli mängida mitmed tegurid:

Vähenenud energiakulu. Väiksema kehakaalu juures kulutab organism tavaliselt vähem energiat kui varem.
Organismi kohanemine. Kehakaalu langusega võivad kaasneda hormonaalsed ja ainevahetuslikud muutused, mis soodustavad energiakulu vähenemist.
Toitumisharjumuste muutumine. Aja jooksul võivad portsjonid, toiduvalikud või söömise sagedus märkamatult muutuda.
Vähenenud kehaline aktiivsus. Igapäevase liikumise vähenemine võib mõjutada energiakulu.
Individuaalne ravivastus. Inimeste reaktsioon ravimipõhisele kaaluravile on erinev ning kehakaalu languse kiirus võib ravi jooksul muutuda.

Lühiajaline kaaluseisak ei pruugi tähendada ka seda, et rasvamass üldse ei vähene. Kehakaalu mõjutavad ajutiselt ka vedelikupeetus, seedetrakti sisu ja hormonaalsed kõikumised.

Kas kaaluseisak tähendab, et kaalulangetusravim enam ei mõju?

Mitte tingimata.

Kaalulangetusravimid võivad jätkuvalt mõjutada söögiisu ja täiskõhutunnet ka siis, kui kehakaal enam märgatavalt ei vähene.

Kaalulanguse aeglustumine on ravi käigus ootuspärane ning kliinilistes uuringutes on paljud patsiendid jõudnud aja jooksul kehakaalu stabiliseerumiseni.

Oluline on eristada kahte olukorda:

Kehakaal on juba märkimisväärselt vähenenud ja seejärel stabiliseerunud. See võib olla tavapärane osa pikaajalisest kaaluravist.
Kehakaal ei ole ravi jooksul piisavalt vähenenud. Sellisel juhul võib olla vajalik hinnata ravivastust, raviskeemi järgimist ja muid kehakaalu mõjutavaid tegureid.

Ravi tulemuslikkust ei hinnata ainult viimaste nädalate kaalunumbri põhjal, vaid arvestatakse kogu raviperioodi, saavutatud kaalulangust ja terviseseisundi muutusi.

Mida teha, kui kaal enam ei lange?

Kui kehakaal on pikemaks ajaks muutumatuks jäänud, tasub esmalt vaadata üle mõned igapäevased harjumused.

1. Jälgi kehakaalu muutumist pikema aja jooksul.

Üksikud kaalumised võivad olla eksitavad. Kehakaalu tasub mõõta sarnastes tingimustes ja hinnata pikema perioodi suundumust.

2. Vaata üle toitumisharjumused.

Mõtle, kas portsjonite suurus, toidukordade sagedus või vahepalade tarbimine on aja jooksul muutunud. Vajadusel saab kliiniline toitumisterapeut aidata hinnata toitumise piisavust ja tasakaalustatust.

3. Pööra tähelepanu liikumisele.

Regulaarne kehaline aktiivsus toetab kehakaalu kontrolli ja üldist tervist. Jõutreening aitab kaalulanguse ajal säilitada lihasmassi.

4. Hinda und ja taastumist.

Ebapiisav uni ja stress võivad mõjutada söögiisu, toitumiskäitumist ning igapäevast aktiivsust.

5. Aruta ravitulemusi arstiga.

Kui kaalulangus on pikemaks ajaks peatunud või senised tulemused jäävad oodatust väiksemaks, aitab arst hinnata, kas raviplaan vajab muutmist.

Kaaluseisaku korral ei ole mõistlik hakata iseseisvalt ravimiannuseid muutma või toidukoguseid järsult piirama.

Millal tuleks arstiga raviplaan üle vaadata?

Kaaluravi mõju tasub hinnata regulaarselt kogu raviperioodi jooksul, mitte ainult siis, kui kaalulangus peatub.

Arstiga võiks raviplaani üle vaadata eelkõige juhul, kui:

Kehakaal on pikema aja jooksul püsinud muutumatuna ja soovitud ravieesmärk ei ole saavutatud.
Ravimi mõju söögiisule on märgatavalt muutunud.
Kaal hakkab uuesti tõusma.
Kõrvaltoimed raskendavad ravi jätkamist.
Senine ravi ei ole andnud piisavat tulemust.

Arst saab hinnata kasutatavat raviskeemi, ravi taluvust, kehakaalu muutumist ja võimalikke täiendavaid ravivõimalusi.

Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks raviskeemi kohandamine, teisel juhul toitumis- ja liikumisharjumuste põhjalikum ülevaatamine.

Ravimite annustamist või ravimeetodit ei tohiks muuta ilma raviarstiga nõu pidamata.

Kas kaalulangus peab jätkuma kogu ravi vältel?

Ei. Kaaluravi eesmärk ei ole kehakaalu lõputu vähendamine.

Kui patsiendile sobiv kehakaal ja ravieesmärgid on saavutatud, võib ravi keskenduda saavutatud tulemuste säilitamisele.

Lisaks kaalunumbrile on olulised ka tervisenäitajad, kehakoostis, enesetunne ja elukvaliteet.

Rasvumine on krooniline haigus ning pikaajaline kaalujälgimine ja ravitulemuste säilitamine on sageli sama olulised kui esialgne kehakaalu vähendamine.

Kuidas aitab Health Clinic kaaluseisaku korral?

Health Clinicu 12-kuuline ravimipõhise kaaluravi programm hõlmab raviarsti konsultatsioone, kliinilise toitumisterapeudi nõustamist, kaaluravi õe jälgimist ja kliendituge.

Regulaarne meditsiiniline jälgimine võimaldab hinnata kaalulanguse kulgu, võimalikke kõrvaltoimeid ja vajadust raviplaani kohandamiseks.

Kui oled alustanud ravimipõhist kaaluravi mõnes teises raviasutuses, kuid vajad edasisel raviteekonnal professionaalset tuge, saad meie juures konsulteerida ravi jätkamise võimaluste üle.

Loe lähemalt, kuidas jätkata mujal alustatud kaaluravi.

Tutvu Health Clinicu ravimipõhise kaaluravi programmiga.

Kasutatud meditsiinilised allikad

BRONEERI AEG KONSULTATSIOONILE

Kaalulangus on peatunud – miks see juhtub ja mida edasi teha?