Kaalukirurgia on tänuväärne ning aitab vabaneda kõrge ülekaaluga seotud probleemidest, ent enne noa alla minekut tasub siiski proovida ära kõik muud moodused – omal käel kaalu langetamine, füüsilise aktiivsuse tõstmine, toitumisnõustaja abi, vähem invasiivsed protseduurid nagu maoballoon. Seda põhjusel, et maovähendusoperatsiooniga kaasneb mitmeid ohtusid, millest selles postituses dr Rein Adamsoniga lähemalt räägime. Ehkki kaalukirurgiaga kaasnevad ohud, on siiski soovituslik mõelda operatsioonile, kui muud kaalulangetusmeetodid ei ole andnud tulemusi.
Operatsiooni ajal võib tekkida probleeme
Operatsioonil võib ette tulla keerulisi anatoomilisi situatsioone, veritsust, aga ka tehnilisi probleeme. Üldjuhul operatsiooni käigus lahendatakse need ära. Tüsistusi esineb vähe, umbes 2% juhtudest.
Operatsioonijärgselt on oluline seisundil silma peal hoida
Operatsioonijärgselt on üks sagedasemaid ohtusid veritsus ja leke staplerijoonest ning mõnikord võib esineda ka veritsust operatsioonihaavadest. Tavaliselt tekib see küllaltki kiiresti pärast operatsiooni ning ohumärkideks on kõhuvalu, palavik ning kiirenenud pulss.
Hilisem komplikatsioon võib olla näiteks soodumus refleksile. Uuringud on näidanud, et teatud osa patsientidest vajavad pärast operatsiooni maohapet alandavaid medikamente.
Hilistüsistused on tihti lõtvunud nahk
Üks asi, mida pärast bariaatrilist operatsiooni võib oodata, on lõtvunud naha tekkimine kõhu-, reite- või õlavarrepiirkonda ja vahel ka seljale. See probleem tekib umbes 2/3 patsientidest.
Mida väiksem on ülekaal ja mida varem teha operatsioon, seda väiksem on tõenäosus, et lõtvunud naha probleem tekib. See võib olla üsna häiriv ja segada näiteks sportimist ning hügieenitoiminguid. Samas aga ei pruugi see olla patsiendi jaoks nii oluline, et peaks kirurgiliselt sekkuma. Mingil määral võib probleem ka ise laheneda. Selle valdkonnaga tegeleb post-bariaatriline kirurgia ja lõikuse vajadust saab hinnata aasta pärast operatsiooni.
Kindlat kaalukao numbrit ei saa keegi garanteerida
Ei ole olemas ühtset valemit, mille järgi saaks öelda, et patsient peab olema kuu ajaga kaotanud nii ja nii mitu kilo ning poole aastaga nii ja nii mitu kilo. See on väga individuaalne ja seda ei ole võimalik ennustada.
Tavaline praktika on esimese kuuga kaotada 6-10 kilo. Aga on neid, kes kaotavad rohkem ja neid, kes vähem.
Bypass’i operatsiooni läbinud Raili räägib, et eelkõige pöördus ta dr Rein Adamsoni poole kehakaalu tõttu tekkinud vaeguste pärast. „Ülekaalulised teavad kõik kui raske on elementaarsete tegevuste tegemine: saapapaelte sidumine, treppidest üles ronimine, teistega sammu pidamine ja loomulikult lemmik söögipaladest loobumine,“ nendib ta.
Konsultatsiooni käigus leiti, et kõige paremini sobiks Railile maost möödajuhitav operatsioon. Kui otsus tehtud, siis edasine kulges juba väga kiiresti. Ta kiidab, et väga suureks abiks ja julgustuseks oli koordinaator Anni, kes edastas protseduuriga seotud materjalid ja vastas alati rõõmsalt tema küsimustele. Haiglas viibimine ja operatsioon möödusid kiirelt ja naise üllatuseks valutult. „Kogu haigla personal on väga pädev ja viisakas. Suur tänu neile võrratu töö eest. Samuti olen väga tänulik dr Rein Adamsonile, kes teavitas mind väga asjalikult operatsioonist ja tegi oma töö väga korralikult. Suur tänu selle eest!“ tänab ta. Üks kuu pärast operatsiooni oli Raili kaotanud kaalus ligi 14 kg.
