Ülekaalulisus on pea alati (loe: sajandeid) probleemiks olnud, kuid üleilmse epideemia mõõtmed on see saavutanud viimase paarikümne aasta jooksul. Rasvumine põhjustab mitmeid kaasuvaid haigusnähtusid, sh depressioon, südamehaigused ja teise tüübi diabeet. Kaalulangetamine on aga sageli keerulisem kui esialgu tunduda võib. Kui trenn ja dieet ei aita, on abiks kaalukirurgia. See aitab kõrge kehamassiindeksiga inimestel tervisliku kehakaalu saavutada ning seeläbi õnnelikuma elu juurde naasta. Vaatamegi täna kaalukirurgiat ajaloolisest vaatenurgast.
Kaalulangus päästis kuningriigi
Väidetavalt viidi esimene n-ö bariaatrilise kirurgia protseduur läbi Hispaanias juba 10. sajandil. Sealse Leoni kuningriigi pea, kuningas Sancho I, oli niivõrd rasvunud, et ta ei suutnud käia, ratsutada ega käes mõõka hoida. Ülekaalu ning oma kuninglike kohustuste mittetäitmise tõttu kaotas ta oma trooni.
Seejärel läks ta Cordoba linna, kus elas ja toimetas arst Hasdai Ibn Shaprut. Doktor õmbles Sancho suu niimoodi kinni, et ta sai läbi kõrre vaid vedelikke tarbida. Dr Shapruti kokku segatud vedelik sisaldas muuhulgas ka oopiumi, mis aitas kaalu langetamisele omakorda veel kaasa. Tulemusena kaotas troonilt tõugatud Sancho poole oma kehakaalust. Ta ratsutas hobuse seljas tagasi Leoni ning taastas seal oma võimu.
Sajandeid hiljem, 1881. aastal, viis dr Theodor Billroth läbi esimese gastrektoomia ehk maoeemaldus protseduuri, et ravida vähki. Antud protseduurile järgnesid aastate jooksul veel mitmed kõhu ja maoga seotud meditsiinilised saavutused, sh edukas maohaavandite ravi.
Kaalukirurgia sai hoo sisse 1950ndatel aastatel
Kirurgilisi meetodeid ei rakendatud kaalu langetamiseks kuni eelmise sajandi esimese pooleni. Alles 1954. aastal teostas dr Kremen esimese metaboolse möödajuhtiva iseloomuga operatsiooni, mida võiks pidada maost möödajuhtiva operatsiooni eelkäijaks. Kahjuks kaasnesid protseduuriga alguses ka mitmed tagajärjed, sh kõhulahtisus ja suur vedelikukaotus. Kaasnähud takistasid protseduuril populaarsust kasvatada ning massidesse jõuda. 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel arendati protseduuri küll jõudsalt edasi, kuid see ei saavutanud sellegipoolest suurt kõlapinda.
1996. aastat võiks pidada bariaatrilise kirurgia sünniaastaks. Dr Mason Iowa ülikoolist märkas, et gastrektoomia patsiendid, kellel eemaldati vähkkasvaja tõttu terve magu, kaotasid seetõttu märgatavalt kaalu. Dr Masonil tekkis seejärel idee, kuidas seda sama meetodit saaks rasvunud inimeste abistamiseks kasutada. Täna teame me seda kui maost möödajuhtiv operatsioon. Uudse protseduuriga kaasnes tunduvalt vähem kõrvalnähte kui Kremeni teostatud operatsiooniga.
Laparoskoopia muudab operatsioonid lihtsamaks ja ohutumaks
1994. aastal viis dr Alan Wittgrove läbi esimese laparoskoopilise (mitteinvasiivne meetod ehk kirurgilist sekkumist ei toimu, protseduur teostatakse läbi väikeste avade) maost möödajuhtiva operatsiooni, mis tõi endaga kaasa bariaatrilise ja metaboolse kirurgia laiaulatusliku kasvu.
Kolm aastat hiljem tõi dr Robert Rutledge esmakordselt bariaatrilisele areenile mini-bypass operatsiooni, mis on mõnevõrra ohutum kui maost möödajuhtiv operatsioon. Protseduuri saatis esialgu küll tugev kriitika, kuid sellest hoolimata on operatsioon täna üks kõige populaarsem kaalulangetamise protseduur. Mõnedel andmetel on tegemist ka tulemuslikuma protseduuriga kui seda on näiteks maost möödajuhtiv operatsioon.
Toidutarbimist piiravatest protseduuridest oli esimeseks Nissen-tüüpi maomähis ning 1982. aastal tutvustati vertikaalset maobandaaži tehnikat. Suurem läbilöök toimus aga neli aastat hiljem, mil avastati mittekirurgiline metoodika. Esimene laparoskoopiline protseduur viidi läbi 1992. aastal ning peale seda on protseduuride arv tõusvas joones kasvanud.
Tänu laparoskoopiale kaasneb bariaatriliste operatsioonidega vähem komplikatsioone, patsiendid peavad lühema aja haiglas veetma, paranemine on kiirem ning ka tulemused on paremad.
Kasutatud materjalid: http://bit.ly/2IBWqeh ja http://bit.ly/2vlNYae.
Soovid kaalukirurgia kohta rohkem teada? Võta meiega ühendust!
