Kiirdieedid võivad tunduda kiire pääseteena, aga tõsiasi on see, et need pikaajaliselt ei toimi. Nendega jätad hoopiski organismi ära vajalikest toitainetest ning kaal tuleb hõlpsalt tagasi. Kaalulangetuskliiniku toitumisterapeut Maarja Lember selgitab, miks kiirdieedid ei toimi.
Kiirdieedid on lõputu nõiaring
Kiirdieediga võib tõepoolest esiti kaalust alla võtta, aga paraku läheb nii, et kui pöörduda tagasi tavapäraste söömis- ja liikumisharjumuste juurde, tuleb kaotatud kaal kiiresti tagasi.
Seda nimetatakse jo-jo efektiks. Kui kaal langeb, langeb see nii rasvamassi kui ka lihasmassi arvelt. Kaalunumbri taastõusul suureneb aga tegelikult rohkem rasvamass. Seetõttu on sagedastel dieedipidajatel lihasmassi protsent madalam ja rasvamassi protsent kõrgem, mistõttu väheneb puhkeoleku energiakulu ning see teeb iga järgneva dieediga tulemuse saavutamise raskemaks.
Kiirdieedid võivad jätta keha toitainevaegusesse
Olenevalt dieedi tüübist ja selle kestvusest võivad tekkida ka toitainete vaegused. Samuti kui järgime dieeti, toitumiskava või toiduenergia kalkulaatori tulemusi, siis tegelikult eemaldume aina rohkem oma sisemisest nälja- ja küllastustundest.
Kui dieet jääb katki või me enam kalkulaatorit ei kasuta, siis tekib tunne, et sööme liiga palju. Tegelikult ei taju me oma sisemist regulatsiooni, kuna oleme koguaeg oma nälja- ja täiskõhutunde suhtes järginud ettekirjutatud reegleid.
Kindel kaalunumber ei ütle midagi
Kiirdieetide puhul keskendutakse tihti ka ühele kaalunumbrile, mida soovitakse saavutada. Tegelikult peaks aga vaatama laiemalt terviseseisundi, meeleolu ja füüsilise vastupidavuse paranemisi.
Üldiselt on aeglane kaalulangus parem, sest organism suudab muutustega paremini kohaneda ja enamasti on ka kaalulangus püsivam. Soovituslik kaalulangus individuaalne, olenedes inimese algkaalust. Üldiselt on teoreetiline soovitus langetada kuni pool kilo nädalas.
Kaalulangetuse puhul hõbekuuli ei ole
Kaalulangetuse puhul mingisugust hõbekuuli ei ole – tuleb luua püsivad ja jätkusuutlikud muutused ning mitte järgida suurte piirangutega rangeid dieete või kavasid. Pigem peaks otsustama püsivalt, samm-sammu haaval eesmärkide suunas liikuda.
Eks inimloomusest tulenevalt soovime ikka kiireid tulemusi, aga elustiili parendamises tasub olla ikka pikaajaliselt ja püsivalt sees.
Toitumiscoaching’u läbinud Hander on öelnud, et muutus on väga suur ja positiivne. „Olen palju enesekindlam ja kergem on elada. Kõike on lihtsam teha, lihtsam on liikuda ja riietuda. Kõige parem tunne on olla enda kehaga ja eluga rahul!“ rõõmustab ta.
Tutvu Handeri kogemuslooga lähemalt SIIN.
