Tihtipeale hakatakse kehakaalu kontrolli alla saamiseks tegema karme dieete, et kiirelt alla võtta. Tegelikult jäetakse sel viisil oma organism ilma vajalikest toitainetest. See võib aga viia väsimuse, keskendumisraskuste ja ärrituvuseni. Paraku järgneb ka statistiliselt 75-90% juhtudest kiirdieetidele kaalutõus. Kaalulangetuskliiniku toitumisterapeut Maarja Lember annab nõu, kuidas saada oma kehakaal kontrolli alla samm-sammult, nii et tulemused oleksid ka püsivad. Kõige tähtsam on silmas pidada, et jätkusuutlikud muutused toetavad püsivat kaalulangust.
Ära loo liigseid piiranguid
Vältima peaks liiga piirava toidusedeli järgimist kus on välja jäetud mitmeid erinevaid toiduaineid või koguni toidugrupid kuna neid peetakse ebatervislikuks. Väga raske on pikaajaliselt kinni pidada sellistest dieetidest, mis nõuavad toidu väljajätmist ebareaalsel viisil. Tervislik toidusedel ei tähenda, et peab täielikult loobuma mõnedest oma lemmiktoitudest. Vastupidi, kui keelata endale midagi meeldivat, siis tõenäoliselt põhjustab see ühel hetkel käega löömise enda püüdlustele ja järgneb ülesöömine. Pigem peaks mõtlema, et 80-90% toiduvalikutest on need, mis toetav tervist ja 10-20% suuruse osa moodustavad lemmiktoidud. Selline lähenemine aitab pikemaajaliselt pühenduda ja toetada tervisliku elustiili.
Õpi tundma, mis lülitid sind sööma ajavad
Et kaalust alla saada, on oluline mõista, mis põhjused ajendavad söömist. Üks viis on hakata eristama, kas sul on näljatunne või söögiisu. Füüsilist näljatunnet eirata ei tohiks, sest see viitab sellele, et keha vajab toitu. Söögiisu põhjuseid on erinevaid ning tulevanad nii ümbritsevast keskkonnast kui ka enda kinnistunud mõttemallidest. Siin puhul sagedasti isu kindla toidu järele, mis sagedasti on suhkru- või rasvarikas näks.
- Füüsiline näljatunne ehk homoöstaatiline näljatunne on organismi poolt orkestreeritud selleks, et motiveerida inimest süüa otsima, kuna erinevate kehasüsteemide toimimiseks on vaja saada toiduenergiat ja toitaineid.
- Hedooniline söögiisu on rohkem psühholoogiline nähtus ning see vastab küsimusele, mida tahaks süüa, mitte millal vaja süüa.
- Lisaks kujundavad meie söömist ka sotsiaalsed märguanded ja ümbritsev keskkond – näiteks, et kell 12 on aeg lõunasöögiks, õpitud käitumine – näiteks, et pärast soolast toitu peaks olema magustoit, keskkonna märguanded – näiteks ümbritsev toit, reklaam, ja ka unerütm.
- Negatiivsed emotsioonid ja stress on samuti tugev lüliti söömiseks.
Liigu regulaarselt!
Kuigi toitumisel on kaalulangetamise juures suurem roll, ei tohiks unustada liikumist. Liikumine aitab tõsta lihasmassi ja puhkeoleku energiakulu, mis kaalulangetamisel kasuks tuleb. Liikumine mõjutab ka positiivselt üleüldist terviseseisundit, meeleolu ja elukvaliteeti. Niisamuti aitab regulaarne liikumine pärast kaalulangust säilitada. Emotsionaalse söömise puhul on liikumine hea viis enda emotsioone maandada ja aitab vähendada toidu kasutamist emotsioonide reguleerimiseks.
Võta ette üks eesmärk korraga
Tihti tuleb kaalulangetusteekonnal ette allaandmist. Näiteks igapäevaelu nõudmised muutuvad suuremaks, tööpäev on pikem, laps on haigestunud… sellisel juhul on raskem järgida enda söögi- ja liikumisharjumusi.
Kui võtad ette ühe muutuse korraga, on tõenäosus eduks 80%. Kui teed kaks muutust korraga, kukub tõenäosus 35 protsendile. Kui muutuseid on juba kolm või rohkem, õnnestub ettevõtmine kõigest 5%-se tõenäosusega.
Nii võta endale ette üks eesmärk ja püsi sellel teel!
Toitumiscoaching’u läbinud Lembit on öelnud, et polegi oma toitumisest kellegagi nii pikalt ja avatult rääkinud. „See on väga positiivne, kuulata iseennast rääkimas enda toidust ja toitumisharjumustest. Juba selle käigus sain palju lähemale sellele põhjusele, et miks see minuga niimoodi on, miks ma nii palju söön. Maarja tegi mulle nagu aknad lahti mõnest kohast, et kus see viga olla võib,“ ütles mees.
