Noore aktiivse naisena jäi Kristel pärast kahe lapse sünnitamist ja reumatoidartriidi diagnoosi saamist hätta ülekaaluga. Olles ära proovinud kõik muu otsustas ta kaaluda operatsioonile minemist, kuid sellele eelnes põhjalik eeltöö. Nüüdseks, pärast Health Clinicus mini-bypassi tegemist, on ta 25 kilo kergem!
Operatsioonist olin teadlik olnud üle 6 aasta, aga mul polnud endal julgust seda teha, sest ma kahjuks ei leidnud piisavalt eestlaste poolset tagasisidet. Sellel teemal on muidugi tehtud saateid, aga nendes esinenud patsientidest mäletan ma ikka ainult kõiki neid (nagu ikka kombeks), kes sellel teekonnal põrusid.
Olin poole oma elust sale ja ülimalt aktiivne. Käisin 3-5x nädalas jõusaalis (oli minu ajaviite koht trenni tehes). Kui tutvusin oma elukaaslasega, siis käisime koos jõusaalis ja jooksmas ning tihti viskasime nalja, et meis puudub geen minna paksuks. Nagu ikka, karma sai mu lõpuks kätte.
22-aastaselt jäin ma last ootama ja kui esimene 30 nädalat rasedusest olin ma jätkuvalt aktiivne, siis elukorralduse (elukoht, töö, majanduslik seis) tõttu muutusin ma depressiivseks ja olin rohkem kodus, liikusin vähem ja kaal hakkas tõusma. Lõpuks jõudsin vabandusteni, et ilm on kehv, riided ei lähe selga, ma olen liiga rase ja peale sünnitust tervitas mind 15 ülekilo. Olin optimistlik ja arvasin, et tehes trenni ja imetades kaob see pehmus minu ümbert kiiresti.
Kristel enne operatsiooni
Alustasin aktiivselt treeningutega, kuni ühel hommikul ärgates avastasin, et minu säär on justkui paistes ja sama jäme nagu reis. Läksin arsti juurde ja sealt saadeti mind uuringutesse. Esialgu arvati, et see on lihtsalt ajutine probleem ülepingutusest. Elu muutus keeruliseks, laps ei maganud, mina vältisin peegleid ja püüdsin eirata pidevat valu seljas ja põlvedes. Pool aastat hiljem sain diagnoosi – reumatoidartriit. Sain range treeningu keelu, sest teatud liikumine on küll hea, aga koormused ja põrutamine mitte. Jooksmine jäi ära, kükid jäid ära ja jõutrenn niisamuti. Langesin depressiooni ja lõpuks oli mul 25 ülekilo.
Kui olin 3 aastat ülekaalus olnud, siis tuttav rääkis operatsioonist kaalulangetuseks, aga kuna ma pole üle sööja vaid tihe näksija, siis olin kindel, et mind see ei aitaks…see, et vähem toitu mahub ju mind ei mõjuta, sest pakk krõpsu või snikers ikka mahuvad. Seega olin variandist teadlik, kuid tegelikult ei kaalunud seda. Püüdsin dieete pidada, aga langesin ikkagi isude küüsi tagasi. Õppisin armastama oma paksu keha ja tegin endaga rahu. Leidsin, et kui teised mind armastavad hoolimata kaalunumbrist, võiksin õppida seda ka ise tegema.
Elu muutus aga peagi jälle, uus riik, uus kodu, uus töö, uued mured jne. Selleks hetkeks oli mul 2 last ja nad olid juba piisavalt suured, et väljendada ennast arusaadavalt ja mõtlemapanevalt. Vanim laps kurtis, et ma kunagi ei viitsi nendega aktiivsetes asjades koos osaleda, et see teeb teda kurvaks. Tütar kinnitas, et ma olen küll ilus, aga laisk.
See kõik pani mind ennast analüüsima ja ma sain aru, et mu kaal on mind lõksu jätnud, võhma ei ole, jaksu ei ole, kõik kohad on valusad kui rohkem liigun. Toitumine oli kord hästi ja siis täiesti käest ära. Vahepeal näljutasin end, siis jälle toitusin ainult kommidest.
Peab ikkagi midagi ette võtma! Hakkasin googeldama võimalusi, retsepte, treeninguid. Kui kõiges selles jätkuvalt põrusin ja EMOs lõpetasin, et põlvedest vett eemaldada, siis tundsin, et ma kas leian viisi või kaotan end täielikult.
Rääkisin sõbrannaga ja tema rääkis, et tahab kunagi iluoperatsioonile minna. Kui ta seda mainis, siis meenus taas, et uuriks selle maovähenduse kohta rohkem. Hakkasin igal vabal hetkel infot otsima ja jälgima inimesi, kes on alles sellel teekonnal ja ka neid, kes on selle juba läbinud. Leidsin inimese, kes oli olnud minuga sarnase figuuri ja toitumisega ning valinud mini–bypass operatsiooni maovähenduseks. Suunasin nüüd oma uurimise sellele konkreetsele operatsioonile. Lugesin läbi kõikide kliinikute tutvustused ja lood operatsioonist. Sedasi tihedalt siis uurisingi lausa pool aastat operatsiooni häid ja halbu külgi ning üldiseid mõjusid.
Soovituste põhjal, mida internetis nägin, valisin Healt Clinicu ja lõpuks panin aja konsultatsioonile. Kirurg oli väga tore ja asjalik (Dr Rein Adamson) ning kohe palusin operatsiooni aeg panna nii pea kui võimalik, et mul ei oleks aega ümber mõelda. Muidugi oli see ka rahaliselt keeruline otsus, aga leidsin, et tervis on väärt igat senti.
Operatsiooni päeval oli kerge ärevus, aga see kadus kohe, kui sain kirurgiga rääkida.
Pärast operatsiooni ärgates andsin kiirelt perele teada, et kõik on hästi. Jäin ootama gaasivalusid kõhus, mida olin lugenud, et esineb pärast operatsiooni. Tunni möödudes sain aru, et minul neid ei ole. Kuna ma juba enne operatsiooni hakkasin teadlikult sööma asju, mida ka pärast operatsiooni sööma pean, siis oli esialgne vedeliku dieedi aeg mulle lihtne.
Ainuke hetk kui mul pisarad silma on tulnud oli hetk, kui läksin poodi süüa valima ja sain aru kui palju jama iga asi sisaldab. Olin toidupoes 2h lugedes koostisaineid ja nuttes, et ma ei saa midagi osta. AGA MA LUBAN, ET SEE TUNDUB VAID ALGUSES NII, sest aja möödudes sa juba tead neid asju peast. Õpid endale ise tervislikumal kujul valmistama ka neid toite, mida varem armastasid.
Nüüd olen ma 25 kilo kergem.. päev kui operatsiooni eelsel konsultatsioonil käisin olin ma 30 ülekiloga. Olen jälle aktiivne, rõõmsameelne, teadlukum toitude osas, tervem ja liigestel on kergem. Muidugi on eriline tunne ka see uhkus enda üle, et ma saan kõigega hakkama, kui vaja on! Toitumine on nagu suitsetamine, kui sa valid toiduga pahelise tee, siis oled sa kiirest energiasööstust sõltuvuses (energiajoogid, krõpsud, maiustused). Saan öelda, et ma pole siiani 100% tubli iga toiduga, aga see väga harv “patustamine” ei ole võrreldav sellega, mis seis oli mul toiduga varem. Mul oli meeletu tõrge sooja toidu või suurte koguste vastu, sest mälumine ja pikalt söömine olid mulle ebamugavad.
Nüüd söön ma rahulikult ja naeratusega. Minu arvates saame me ennast päästa vaid ise ja kui selleks valida operatsioon, et see kitsendaks rada kõrvalekallete vältimiseks, on ideaalne. Mina saan öelda, et sain tagasi enda elu! Kliinikust rääkides, siis ma ei kaalunudki teisi kliinikuid, sest teadsin oma uurimuste põhjal, et Health Clinicu kliendid on rahul ja edukad olnud igas valdkonnas, seega ma soovitan neid nende suhtumise, professionaalsuse ja toeks olemise pärast.
Operatsioon ei ole kellelgi lihtne otsus, aga Health Clinic on sulle sellel teel toeks nagu väiksele lapsele, kes saab uuel teel käia ema ja isa käest hoides.
