Kaalulangetamine on keeruline teekond, mis nõuab pühendumist ja õigeid strateegiaid. Kahjuks teevad paljud inimesed teatud vigu, mis võivad nende edusamme takistada. Allpool vaatleme mõningaid suurimaid vigu kaalulangetamisel ja soovitusi nende vältimiseks.
Kaalulangetuse juures ollakse intensiivsed, aga mitte püsivad
Paljud alustavad kaalulangetust intensiivse dieediga, lootes kiireid tulemusi, kuid tegelikkuses tulevad kaotatud kilod sageli tagasi. Dieedi ajal ja pärast seda tõuseb näljahormooni greliini tase ning langeb küllastushormooni leptiini tase, mis suurendab söögiisu ja vähendab täiskõhutunnet, viies sageli ülesöömiseni. Lisaks kiired kaalulangused mõjutavad negatiivselt kehakoostist, vähendades nii rasvamassi kui ka lihasmassi. Aga pärast dieedi lõppu tõuseb kaal peamiselt rasvamassi arvelt, mistõttu on kehakompositsioon varasemaga võrreldes kehvem – lihasmassi on nüüd vähem ja rasvamassi rohkem. See omakorda vähendab puhkeoleku energiakulu, muutes edasised kaalulangetuskatsed ja soovitud kaalu säilitamise raskemaks.
Ülekaal tekib aastatega, seega tuleks kaalulangetus planeerida pikaajaliselt. Oluline on teha püsivaid muudatusi igapäevastes toitumisharjumustes, mitte järgida lühiajalisi dieete.
Luuakse liiga ranged toidureeglid ja piirangud
Liiga ranged dieedid ja toidupiirangud on pikaajaliselt rasked järgida ning suurendavad toitainevaeguste riski. Lisaks võivad need tekitada sundmõtteid söömisest ja toidust, mis viib sageli ülesöömiseni. Kaalulangetamine ei tohiks toimuda füüsilise ega vaimse tervise arvelt. Selle asemel, et teatud toitudest täielikult loobuda, tuleks keskenduda tasakaalustatud toitumisele ja mõõdukusele. Kõike saab nautida, kui seda teha mõistlikult.
Piiratakse päeval söömist
Päeva jooksul söögi piiramine võib viia õhtuse ülesöömiseni, mis omakorda võib kaalulangetust pärssida. Ükskõik kui motiveeritud ja teadlikud me oleme, on nälja taustal väga keeruline teha kasulikke toiduvalikuid. Seetõttu on kaalulangetuse ajal kasulik järgida regulaarset söömismustrit, süües iga 3-4 tunni järel, et vältida liigset nälga. Palju lihtsam on mõistlikult süüa, kui ollakse näljatundest ühe sammu võrra ees.
Kaalulangetusest mõeldakse kui pidevast näljatundest ja pooltühjast taldrikust
Kaalu langetamine ei võrdu näljatundega ega tähenda see pooltühja taldrikut. Tervise Arengu Instituut viis läbi uuringu, kus koostati kaks erinevat menüüd, mis mõlemad sisaldasid võrdselt kaloreid. Esimene menüü põhines tervisliku toitumise soovitustel ja sisaldas umbes 1800 grammi toitu päevas, samas kui keskmise eestlase mittetasakaalus toidulauale vastav menüü sisaldas vaid 900 grammi toitu päevas. Kasulikke toiduvalikuid (eriti köögiviljade, puuviljade ja marjade tarbimist suurendades) saab kehakaalu langetada nii, et taldrik on toitu täis ja ei pea tühja kõhtu kannatama.
Ei pöörata tähelepanu enda söömise “lülititele”
Kaalulangetamisel keskendutakse sageli ainult toidule, unustades tegurid, mis söömise vallandavad. Söömisharjumusi kujundavad keskkond ja õpitud käitumine, nagu harjumus süüa magustoitu pärast soolast toitu või taldrik tühjaks süüa. Tihti sööme ka igavusest, stressist või negatiivsete emotsioonide tõttu. Selle asemel, et negatiivseid emotsioone toiduga alla suruda, tuleks tegeleda nende põhjustega, näiteks madala enesehinnangu või negatiivsete mõttemustritega. Mõistes, mis ajendab söömist, saab vähendada nende tegurite mõju oma söömisele ja toiduvalikutele.
Liikumise rolli hinnatakse valesti
Liikumine on tõhus viis kalorite põletamiseks, kuid tavaline viga on see, et treeningu ajal kulutatud kalorid süüakse kohe tagasi. Samuti ei anna ainult treeningule lootma jäämine ilma toitumist korrigeerimata olulist kaalulangust.
Kaalulangust toetav liikumine on kombinatsioon kardiost, jõutreeningust ja igapäevasest liikumisest. Pikaajalised uuringud näitavad, et kehakaalu langus püsib paremini inimestel, kes liiguvad regulaarselt vähemalt 30 minutit päevas. Liikumine on ka suurepärane viis emotsioonide maandamiseks, aidates vähendada emotsionaalset söömist.
Toetutakse ainult motivatsioonile või distsipliinile
Käitumise muutmisel ei piisa ainult motivatsioonist või distsipliinist; keskkond mängib samuti suurt rolli. Näiteks, kui tervislikud toidud on kergesti kättesaadavad ja ebatervislikud suupisted mitte, tarbime neid vastavalt rohkem või vähem. Samuti aitab väiksema taldriku kasutamine vähendada toidu kogust. Seetõttu on tähtis luua toetav keskkond ja süsteemid, mis aitavad õigel rajal püsida ka siis, kui motivatsioon langeb.
Ei otsita professionaalset abi kaalumurele
Levinud arvamus, et liigne kehakaal on vaid esteetiline probleem, on vale. Rasvumine on krooniline haigus, mis suurendab südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, rasvmaksaprobleemide ja depressiooni riski. Olulise kaalulangetuse saavutamiseks võib mõnikord olla vajalik kaalulangetusravimite või maovähendusoperatsiooni kasutamine. Oluline on pöörduda spetsialistide poole, et arutada, kuidas ülekaal mõjutab sinu tervist ja milline kaalulangetusmeetod sobib sulle kõige paremini.
Kaalulangetamine on keeruline ja individuaalne teekond, millel võib ette tulla palju takistusi. Oluline on vältida levinud vigu, olla kannatlik ja vajadusel otsida professionaalset abi.
Meie Kaalulangetuskliinikus oleme siin, et pakkuda teile tuge ja parimaid lahendusi teie kaalulangetamise eesmärkide saavutamiseks. Võtke meiega ühendust ja astuge esimene samm tervislikuma elu suunas!
