Riikliku tervisekäitumise uuringu kohaselt on pea iga teine Eesti täiskasvanu ülekaaluline. Põhjusteks on nii ebatervislikud toitumisharjumused, vähene liikumine kui ka stressirohke elu.
Health Clinic pakub uudset toitumisnõustamise paketti, millesse on koondatud erinevad tõenduspõhised meetodid, mis aitavad luua püsivaid muutusi elustiilis ja mõttemallides ning toetada paremat tervist ja kehakompositsiooni. Coachingut viib läbi Inglismaal õppinud kliiniline toitumisterapeut Maarja Lember. Uurime, mille poolest erineb see programm teistest levinud kaalulangetusmeetoditest.
Selle valdkonna eksperte on Eestis hetkel vaid kaks ja mõlemad töötavad Health Clinicus. Sinagi oled hariduse saanud Inglismaal. Mille poolest erineb see amet toitumisnõustajast?
Kliiniline toitumisterapeut töötab tervishoiusüsteemis ja tegeleb eelkõige haiguspuhuste eridieetidega ja toitmisraviga alatoitumuse korral. Toitumisnõustaja tegeleb enamasti inimestega, kellel ei esine haigusseisundeid ja nõustab neid kuidas toidusedelit tasakaalustada ja mitmekesistada. Kahjuks hetkel puuduvad Eestis akrediteeritud ülikoolikraadid nii toitumisnõustamise kui ka toitumisteraapia valdkonnas ning saadaval on ühe-kahe aastased kursused erakoolide poolt.
Miks on nii, et inimene, kes liigub, proovib õigesti toituda ja reeglitest kinni pidada, kohtab kaalule astudes kaalulanguse asemel kaalutõusu?
Kaalulangus ei järgi kindlat ette ennustatavat trendi ja on normaalne, et on momente, mil tekib kaalu paigalseis või mingil määral kaalutõus. Enamasti on kaalutõus seotud vedeliku muutustega kehas ja kehakompostiooni muutustega (nt lihasmass kaalub rohkem kui rasvamass).
Kui palju on tervislik kaalu langetada?
Aeglasemas tempos ja püsiv kaalulangus on organismile kasulikum. On näidatud, et n-ö „jo-jo“ dieedipidajatel on madalam lihasmassi protsent, kuna kaalulanguse ajal kaotatakse nii lihas- kui ka rasvamassi, aga kaalulanguse järgse kaalutõusu puhuselt tõuseb kaal eelkõige rasvamassi arvelt. Tulemuseks on see, et rasvamassi on proportsionaalselt rohkem kui enne ning lihasmassi vähem. Madalam lihasmassi protsent vähendab puhkeoleku energiakulu, mis pärsib kaalupüsimise edukust.
Sageli on probleemiks ka vähesed teadmised, mis siis ikkagi tegelikult teha tuleks. Millised tööriistad inimene selle programmiga liitudes saab?
Nõustamisprogrammi olulisim väljund on individuaalne lähenemine püsivate ja kasulikema elustiili harjumuste loomiseks. Eesmärk on anda edasi praktilisi teadmisi toitumise ja söömiskäitumise aspektide kohta, mida inimene saab kasutada igapäevaste otsuste tegemisel. Samuti käsitleme erinevaid viise iseenda abistamiseks ja toetamiseks, sh enesemonitooringu meetodid, kahjulike mõtlemisviiside muutmine, tagasilangusega tegelemise strateegiaid jne.
Milles coaching seisneb?
Programmis on ette nähtud 5 konsultatsiooni, mille ajavahemik sõltub inimese individuaalsest toetuse vajadusest. Ühine eesmärk ei ole niivõrd kindel kaalunumber, vaid pigem kaalulangus ja muutused tervisekäitumise harjumustest, mis on püsivad ehk mida inimene on võimeline jätkusuutlikult hoidma.
Kliendile on programmist neli olulist võitu:
- Paremad teadmised toitumisest
- Oskused kuidas püsivalt muuta harjumusi, et parandada tervist ja vormi
- Teadlikkus kuidas tuvastada ja reguleerida söömisega seonduvaid emotsioone
- Võime oma tervisenäitajate parandamises kaasa rääkida
Mitmendal nädalal/päeval on kõige raskem ja kuna inimesed tavaliselt murduvad?
Kindlat ajaraami ei ole, aga meil kõigil tekib raskuseid muudatuste sisseviimisel, kui esimene laine motivatsiooni otsa saab või kui igapäeva elu nõudmised on tavapärasest kõrgemad, nt pikem tööpäev, alustamine uuel töökohal, lapse haigestumine vmt.
Kuidas vältida jo-jo efekti ja langetada kaalu püsivalt?
Vajalik on luua jätkusuutlikud ja püsivad muutused, mis sobivad inimese tegeliku elustiiliga ja mitte järgida lühiajalist ja rigiidset dieeti või kava, mis näitab kuidas saada vormi kindla perioodi jooksul kontrollitud tingimustes.
Millised on kiire kaalu langetamisega dieetide ohud?
Kiirele kaalu langetamisele järgneb sagedasti kaalutõus. Dieedipidamine ennustab 75-90% juhtudest kaalutõusu. Tavapärane on, et toidu piiramisega tekivad sundmõtted söömisest ja toidust, mis võib viia ülesöömisele. Olenevalt dieedi tüübist ja selle jälgimise kestvusest võivad tekkida ka toitainete vaegused. Lisaks jälgides dieedikavade etteantud portsjoneid ja/või toiduenergia kalkulaatorite tulemusi eemaldutakse oma enda sisemisest nälja-küllastustundest, mis pärsib loomuliku näljatunde ja täiskõhutunde tajumist.
Millised muud tegurid lisaks söömisele ja liikumisele mängivad kaalu langetamisel rolli ja kuidas neid kontrolli alla saada?
Lisaks toitumis- ja liikumisharjumustele omab kaalu reguleerimises rolli ka uni ja indiviidi psühholoogiline suhe toiduga.
Hilist magamaminekut ja vähest uneaega on seostatud kõrge toiduenergia sisaldusega ja toitainevaese toidu tarbimise suurenemisega nii lastel, noorukitel kui ka täiskasvanutel. Siin puhul on oluline ennetada unepuudust ja magada öösel vähemalt 7-9 tundi.
Söömiskäitumist mõjutavad ka emotsioonid, sest toitu kasutatakse lõõgastumiseks, lohutuseks, meelelahutusena, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks jne. Enamikel on ka stress tugev lüliti liigseks söömiseks.
Oluline on ka meeles pidada, et kehakaalu regulatsioonis on mitmeid individuaalseid tegureid. See, mis võib ühele sobida, ei pruugi teisele mõjuda.
Mida pead klientidele kõige sagedamini taas üle kordama? Mille vastu eksitakse kõige enam?
Tihti näen, et inimloomusest tulenevalt tahetakse kiireid muutusi, aga kuna kaal ei tõuse üleöö, siis ka kaalulangus peaks olema planeeritud pikemale perioodile. Seega sagedasti tuleb üle arutada lahknevused inimeste ootuste ja reaalsuse vahel.
Mis on suurimad patud, mis kohe ära jätta?
Inimesed on individuaalsed ja meil kõikidel on oma enda mittekasulikud harjumused, millega peaksime tegelema. Praktikas näen sagedasti mõtlemismalli „kõik või mitte midagi“. Ehk iseenda vastu ollakse väga nõudlikud ja alustatakse väga rangelt, taotledes ainult absoluutselt edukust. Aga kui tekib tagasilöök, siis lüüakse käega ja sisendatakse endale, et ollakse läbikukkunud ja ei saada hakkama. Tegelikkuses on nii, et ei toitumises ega ka liikumises ei ole täiuslikkust. Ebaõnnestumine on lubatud ja kui läks sassi, siis mitte lüüa käega, vaid järgmise söögikorra ajal teha uusi kasulikemaid valikuid.
Paljud inimesed kurdavad, et neil lihtsalt kaalu langetamine ei toimi – mida neile soovitada?
Kui kaalulangetamine ei toimi, siis tuleb ausalt hinnata oma harjumusi. Võimalik on, et elustiilis on teadvustamata tegurid, mis võivad saboteerivad märkamatult kaalu langetamis püüdlusi. Sellistel juhtudel pakub kindlasti toetust toitumisalane nõustamine.
Näidustuse ja sobivuse korral võib abi leida ka kaalulangetusravimitest või maovähendusoperatsioonist, mis võivad soodustada kaalulangust. Aga tagamaks nende meetodite efektiivsust ja nende abil saadud tulemuse püsimist, peavad need käima käsikäes elustiilimuutusega: mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, piisav füüsiline aktiivsus ja üldine tervisekäitumise põhimõtete järgimine (regulaarne unerütm, stressi maandamine).
Lubate, et programmil on “raha tagasi garantii”?
Jah. Programm on rajatud tõenduspõhistele ja praktikas laialt kasutusel olevatele strateegiatele, mis toetavad inimest ise looma muutusi igapäeva elus ja neid püsivalt rakendama, et saavutada ja hoida soovitud eesmärke.
